Marx/Engels pidevast revolutsioonist

Nad peavad äärmise piirini viima ettepanekud, mida on teinud demokraadid, kes muidugi ei tegutse revolutsiooniliselt, vaid ainult reformistlikult; nad peavad need nõudmised muutma otsesteks rünnakuteks eraomandusele. Kui näiteks väikekodanlased teevad ettepaneku raudteed ja vabrikud välja osta, siis peavad töölised nõudma, et riik need raudteed ja vabrikud kui reaktsionääride omandi lihtsalt konfiskeeriks, ilma igasuguse hüvituseta. Kui demokraadid soovitavad proportsionaalset maksu, siis peavad töölised nõudma progressiivset; kui demokraadid ise soovitavad mõõdukalt progressiivset maksu, siis peavad töölised nõudma maksu, mille määrad kasvavad nii kiiresti, et suurkapital peab sealjuures hukkuma; kui demokraadid nõuavad riigivõlgade reguleerimist, siis peavad töölised nõudma, et riik kuulutataks pankrotti. Järelikult peavad tööliste nõudmised kõikjal muutuma vastavalt demokraatia järeleandmistele ja abinõudele.

Keskkomitee läkitus Kommunistide Liidule, 1850

(Täielik tekst inglise keeles)

//

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s